Kurikuulus Weroli tehas sai uue hingamise

30.08.2016, Eesti Päevaleht

Tanel Saarmann, ajakirjanik

Eesti ainus rapsiõlitehas on nüüd võimsam kui kunagi varem. 2016. aasta tuleb siiski keeruline.

Rein Kilgi omanduses olevasse AS-i Pere kontserni kuulunud Weroli tehas alustas Eestis tööd 1998. aastal. 2012. aastal sai selle omanikuks Baltic Agro, kes korraldas hulga muudatusi ja investeeris miljoneid eurosid. Eesti põllumajanduse jaoks väga oluline ettevõte sai taas kindlalt jalad alla. Skandaalid on selja taga.

Weroli saaga on pikk ja mitmetahuline ning lõppes pankrotiprotsessiga. Ka Baltic Agrol oli nende vastu 9,5 miljoni euro eest võlanõudeid. Esimese enampakkumisega tehast müüa ei suudetud, 10,4-miljonine hind oli liiga suur. Teisel pakkumisel ostis Baltic Agro Weroli kaheksa miljoni euro eest.

„Meie teiste hingeelu ei tea, et mis neil valesti läks. Turg, kus tegutseme, on volatiilne. Tegemist on suure rahavajadusega ettevõtmisega. Tehas töötab 12 kuud aastas, aga kogu toorme pead ostma sügisel. Võib-olla oli neil toona lihtsalt ebaõnne,” ütles Baltic Agro ja uue nime saanud tehase, AS Scanola Baltic juhatuse liige Ants Puusta.  

"Scanolale piisab tavalisel aastal õli tootmiseks Eesti saagist, kuid tänavu on teine lugu.
Üle võeti toimiv tehas, kus olid ajutised raskused. Vana tehas töötas ka pankrotiprotsessi ajal. Inimesed ja teadmised olid olemas. Ka uus tehasehoone oli 80% ulatuses valmis, puudusid veel automaatikaseadmed ja lõppviimistlus. Uue tehase pani käima juba Scanola. Muu hulgas investeeriti ka laomajandusse, sest toorme hoiustamine on väga oluline. Teine oluline suund oli efektiivsuse suurendamine nii automaatika kui ka energiamajanduse kaudu. Scanola ühe kuu gaasiarve on umbes 100 000 eurot, elektriarve 50 000 eurot.

2015. aastal ligi 250-miljonilist käivet näidanud Baltic Agrole oli tehase ostmine loogiline samm. Enne oldi suur rapsi kokkuostja ja eksportija. Osa saaki müüdi ka Werolile. Nüüd enam ei ekspordita. Kogu toore, mida Eestis kasvatatakse, väärindatakse Scanolas.

„Tehas toodab heal ajal 5500 tonni toiduõli kuus. 60% läheb Eestist välja Lätti, Soome, Taani ning Iisraeli,” rääkis Puusta.

Riigid jagunevad laias laastus kaheks. Venemaal ja ida pool armastatakse rohkem päevalilleõli, Eestis, Soomes ja Skandinaavias rapsiõli. Iisraelis samuti. Seal näeb Scanola ka suurt arenguvõimalust.

Toiduõlituru kohta pole täpset statistikat, kuid Olivia kaubamärgi tooteid tegev Scanola peab oma turuosaks 40–45%. Kettidele tehakse ka private-label-tooteid. Teist sellist tehast Eestis praegu ei olegi.

Scanolale piisab tavalisel aastal õli tootmiseks Eesti saagist, kuid tänavu on teine lugu. Eelmisel aastal koguti Eestist 200 000 tonni rapsi, tänavu on ootused väiksemad, 120 000 tonni. Scanola vajab 140– 150 000 tonni aastas.

Õli on õhuke äri


„Küsimus ongi, kas saame toota täismahus või peame mõned kuud vähem õli tegema. Septembri lõpuks on selge, kui palju me suudame Eestist rapsi kokku koguda. Eks oleme aeg-ajalt Ida-Lätist ka toonud. Õli on siiski õhuke äri. Kui pead tooret ostma 10 eurot kallimalt, siis sa ei ole enam konkurentsis,” selgitas Puusta.

Raps on põllumajanduses vahekultuur, mida igal aastal kasvatada ei saa. Pealegi konkureerib see teiste vahekultuuridega, näiteks herneste ja ubadega. Rapsitonni hind on paremal ajal olnud 500 euro kanti, aga on olnud ka kõigest 300 eurot.

Kui Werolilt tehas üle võeti, töötas seal ligi 60 inimest. Praegu on neid koos autojuhtidega 44, toodetakse aga kaks korda rohkem.

„Masinad teevad rohkem, aga see tähendab ka, et töötajatel on rohkem aega mõtelda. Nad ei pane hommikust õhtuni, tuli mutris,” ütles Puusta. 

"Põllumajandus on mahutööstus ja vahenduskaubandus on väikese marginaaliga.
Õlitootmise kõrvalsaadusena tekivad rapsikoogid, mida annab samuti müüa. Scanola tehase eelis paljude konkurentide ees on see, et nad suudavad rapsikookidele anda salmonella puudumise garantii. Kuid rapsikoogiärile avaldab mõju piimatootmise hetkeseis. Kui seis on Eestis kehv, siis on vaja ka vähem kooki. Tuleb rapsikooke eksportida, kuid neid ei anna kaugele viia. Õliga on teine lugu, sellele saab turge avastada küll. Kohapeal on piir ees, sest ega eestlane kaks korda päevas pannkooke sööma hakka.

Scanola kasum oli 2015. aastal 1,33 miljonit eurot, käive aga lausa 59,47 miljonit. Baltic Agro vastavad näitajad on lausa 4,4 miljonit ja 252,79 miljonit eurot.

„Mul on palju sõpru, kes ei ole põllumajandusega seotud. Kui räägin neile Baltic Agro käibest ja kasumist, siis nad küsivad, kas ma käin iga päev tööl ainult raha kulutamas. Põllumajandus on mahutööstus ja vahenduskaubandus on väikese marginaaliga. Kui on vilja, siis läheb meil hästi, aga 2016. aasta tuleb kõigile turuosalistele väga raske,” selgitas Puusta.

Igal aastal on tehasesse investeeritud kaks kuni kolm miljonit eurot. Nüüd kavatsetakse teha hingetõmbeaasta.

Praegu töötab ainult uus tehas. Tulevikus võiks käima panna ka vana. Oleks ainult rapsi, mida töödelda.
 
1997. aastal asutati ettevõte Werol Tehased AS, mis rajas rapsiõli töötlemise tehase. Tootmist alustati 1999. aasta talvel. Siis tabasid Eestit majanduskriis ja Vene kriis. Et mitte tehast sulgeda, läks 98% sellest 2002. aastal Hüvitusfondi kätte.

2003. aastal Hüvitusfond likvideeriti ja Weroli varad läksid põllumajandusministeeriumile. Weroli juhiks sai Erki Aavik, kes juba 2004. aastal töölt lahti lasti. Ta oli tekitanud 22 miljoni kroonise kahjumi.

Algusaastail oli tehas pidevalt kahjumis. Ettevõtte ladvikus tegutsesid Tiit Tammsaar, Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja isegi Arnold Rüütel. Lõpuks pandi 60 miljoni kroonise võlakoormaga tehas müüki.

2006. aastal ostis Rein Kilgi firma Pere Leib Tootmine Weroli aktsiad.

Veel 2010. aastal teatas tehas rõõmusõnumit, et ehitatakse uus pressimistehas. Rapsi kasvatati Eestis nii palju, et vana tehas ei jõudnud seda töödelda.

Weroli müügitulemused olid pidevalt head, kuid rahapuudus oli siiski meeletu. See surus firma põlvili ning neli suurt tarnijat ei pidanud enam vastu ja esitasid pankrotiavalduse. Pere kontserni kuulunud Werol võlgnes neile üle kolme miljoni euro. Rein Kilk püüdis ärritunud rahvast rahustada jutuga, et kohe leitakse investor. Seda ei uskunud keegi. Weroli maksevõlg suurenes ja pankrot oli paratamatu. 2012. aastal keerati Weroli saagas järgmine lehekülg. Areenile astus Baltic Agro.