Jõgeva külje all Painkülas tegutseva Scanola Balticu rapsiõlitehases vurisesid neljapäeval mööda kaht tootmisliini kuldkollast rapsiõli täis pudelid. Pudelitel ei olnud aga kodumaises kirjas sildid, vaid valget ja rohelist värvi etiketid, millel lähemal vaatlusel võis tuvastada heebreakeelsed kirjad.
Kaks tehase liini tootsid sel päeval õli, mis läheb Iisraeli. Et seal müüdavatel toodetel peab olema ka koššeri sertifikaat, käib tootmist Painkülas aeg-ajalt kontrollimas Eesti pearabi Shmuel Kot.
Koššer ja halal
Ka neljapäeval oli rabi Kot tehases kohal. Ta veendus, et kõik on nii, nagu peab ja kiirustas siis Tartu ülikooli loengut pidama. «Mulle ikka aeg- ajalt helistatakse Iisraelist ja uuritakse, et kaugel saadetis on, mina vastan siis seepeale, et ma olen kõigest rabi, mitte tehas,» sõnas rabi Kot muheledes.
Iisrael on Scanola Balticu tehasele suurim ekspordiriik. Ainuüksi sel aastal esimese seitsme kuuga on sinna tarnitud 7500 tonni rapsiõli. Võiks arvata, et Iisrael on maa, kus tarvitatakse ikka peamiselt oliiviõli, kuid Scanola Balticu müügijuht Alo Süvari selgitas, et toidutööstuses kasutatakse ikkagi enamasti päevalille-, soja- või rapsiõli. «Kõige rohkem kasutatakse tootmises maailmas palmiõli, seejärel sojaõli, siis rapsi- ja päevalilleõli ning muul õlil, kaasa arvatud oliiviõlil, on kogu tarbimisel ikkagi väga väike osakaal,» selgitas Süvari.
Mis aga puutub koššeri sertifikaati ja neisse nõuetesse, siis märkis Süvari, et koššeri nõuetele vastav õli ei erine Eesti turule toodetavast rapsiõlist mitte üks krööm. Vahe on vaid selles, et koššerõli tootmisel tuleb koššeri nõuete täitmist kontrollida ning pudeli etiketile läheb vastav embleem.
11 miljonit eurot on Scanola Baltic kaheksa tegutsemisaasta jooksul tehasesse investeerinud.
«Koššer on oma olemuselt hulk kaks tuhat aastat vanu toiduohutusnõudeid.Taimse toodangu puhul, nagu näiteks rapsiõli, ei ole nende nõuete täitmine nii eripärane kui loomse toorme, piima ja liha töötlemise puhul,» rääkis Süvari.
Samas on koššerõli puhul ka oluline, et seda ei toodetaks juudi usupühade ajal. Muu hulgas sabati ajal ei tohi tehas Iisraeli minevat õli villida. See tähendab, et reedel päikeseloojangust kuni laupäeva õhtuni õlitehase liinidel Iisraeli minevat kaupa ei toodeta.
Scanola Baltic hakkas Iisraelisse õli eksportima 2015. aastal. Kolm aastat hiljem sai nende tehas ka halali sertifikaadi, mis võimaldab õli eksportida islamimaadesse. Praegu käivadki läbirääkimised Araabia Ühendemiraatidega, kuid esimese tellimuseni läheb Süvari hinnangul ilmselt veel aega. Samas on Scanola Baltic tuleva aasta veebruaris kohal Dubais peetaval suurel toidumessil Gulf Food Expo.
Uute seadmete ootel
Scanola Baltic on kaheksa tegutsemisaasta jooksul investeerinud tehasesse 11 miljonit eurot. Kõige viimane investeering tehti tänavu, mil 1,5 miljoni euro eest soetati uus tootmisliin, mis suurendab tootlikkust veidi üle kahe korra.
Kui tehases uus tootmisliin täielikult tööle hakkab, soovib Scanola Balticu juhtkond öisest vahetusest loobuda. «Öötöö ei ole ikka õige asi, see kulutab inimesi hullupööra,» sõnas Süvari.
Paraku ei ole liini kõik seadmed veel kohal. Masinate tarnet mõjutavad koroonaviiruse levikust tingitud probleemid. «Nagu igal pool mujal tööstustes, nii ka meil ei jõua masinad kohale, sest on kiipide ja muude komponentide puudus, aga loodame seadmed kätte saada selle kuu lõpuks,» ütles müügijuht.
Painküla tehas on käibemahu poolest Jõgevamaa kõige suurem ettevõte. Tõsi, töötajaid on tehases vaid 45, sest enamik tööstust on täisautomaatne.
Eelmise aasta käive oli Scanola Balticul 77,8 miljonit eurot, millega on see Eesti toidutööstuste reas esirinnas. Võrdluseks võib tuua, et A. Le Coqi õlletehase käive oli mullu 70,8 miljonit eurot ning Saku õlletehasel ligi 65 miljonit eurot. Eesti kõige suurema käibega toidutööstus on aga HKScan, mille käive oli eelmisel aastal ligi 164 miljonit eurot.
Tooraine ehk rapsiseeme tuleb peamiselt Eestist. Süvari märkis, et pea kogu Eesti rapsiseeme jõuab nende tehasesse. «Meie töötleme aastas umbes 145 000 tonni rapsiseemet. Eesti põldudelt tuleb keskmiselt saaki 170 000 tonni aastas, tänavu saadi Eesti põldudelt aga juba 190 000 tonni seemet,» rääkis ta.
Kogu vedu autodega
Osa Eesti rapsist läheb ka ekspordiks ning samamoodi toob ka Scanola Baltic vähesel määral seemet teistest Balti riikidest. «Kuna asume sisemaal, käib kogu vedu autodega ja meil on lähem vedada seemet Põhja-Lätist kui näiteks Läänemaa kaugemast nurgast või Saaremaalt,» selgitas Süvari.
Scanola Balticuga sarnast rapsiõli rafineerimise tehast Eestis ega ka Baltimaades rohkem ei ole. Kõige lähem selline tehas asub Soomes Kirkonummis, lõuna pool on järgmine alles Poolas. Seega Scanola Balticu põhiturg ongi Eesti, Balti riigid ja ka Soome.
Kui aga rääkida kaugematest sihtriikidest, on Scanola Balticu tehases valminud õli jõudnud ka Jaapanisse. «Aga see oli pigem ühekordne seiklus kui pikaajaline äri,» lausus Süvari. Ka on Scanola Balticu toodangu vastu huvi tuntud Aafrika riikidest, kuid müügijuhi sõnul on sealsete riikidega äri ajamisest veel vara rääkida.
Painküla tehase ajalugu
- 1993. aastal erastas osa Painküla endise tärklisetööstuse vara Pepsico Foods, mis tootis kartulikrõpse.
- 1997. aastal asutati riiklik ettevõte AS Werol Tehased.
- 1999. aastal alustas Werol Tehased Painkülas rapsiõli ja rapsikoogi tootmist.
- 2006. aastal erastas ASi Werol Tehased Rein Kilgile kuuluv kontsern AS Pere.
- 2012. aasta aprillis kuulutas Tartu maakohus välja ASi Werol Tehased pankroti.
- 2012. aasta augustis ostis Taani ettevõtte DLA Grupile kuuluv AS Baltic Agro pankrotistunud ASi Werol Tehased. Painküla rapsiõlitehase nimeks sai AS Scanola Baltic.
- 2013.-2014. aastal valmisid uued rapsiseemne mahutid.
- 2015. aasta sügisel hakkas tehases tööle uus Olivia pakkeliin ja rafineerimislaiendus.
- 2016. aasta kevadel valmis uus rapsikoogiladu.
- 2021. aasta sügisel käivitub tehases 1,5 miljonit eurot maksnud uus pakkeliin.