Läti põllumehed tutvusid Painküla õlitehasega

28.02.2019, ajaleht Vooremaa

Teisipäeval võõrustas Scanola Baltic Painkülas Läti põllumehi. Scanola tehase omanik on kogu Baltikumis tegutsev Baltic Agro (BA). Korporatsioon, mille Läti haru otsustas premeerida oma kauaaegseid koostööpartnereid ekskursiooniga Eestisse.


„Baltic Agro Läti kliendid, Läti põllumehed, külastavad preemiareisil meie rapsiõlitehast,“ selgitas Scanola kontorijuhataja Janne Birk. „Õigupoolest on see juba teine grupp, eelmine käis külas veel Rakke lubjatehases, kus toodetakse ka lubiväetisi.“

Külalised esitasid palju küsimusi

Huvilistele näidati kogu tootmisprotsessi alates hetkest, kui kaubaauto rapsiseemnega jõuab tehase territooriumile. Kus ja kuidas võetakse analüüsid, suheldakse kaubatoojaga, kuidas enne ja pärast seemne mahalaadimist autod kaalutakse ning mis saab seemnest edasi. Ka räägiti põhjalikult õli tootmisest ja töötlemisest.

Ühele grupile tegi ekskursiooni BA ostujuht Indrik Unt, teist juhatas tehases ringi tootmisosakonna juhataja Esko Lehtpuu.

Et paljud külalised olid ise rapsikasvatajad, esitati hulgi küsimusi. Nii tooraine kvaliteedi kui ka sisseostuhinna kohta. Indrik Undil tuli selgitada hinnakujundust, hinna sõltuvust nii seemne õlisisaldusest kui ka puhtusest ja börsihinnast.

Artūrs Tjušs Rezekne rajoonist kasvatab teravilja ja rapsi. Haritavast maast on 350–400 hektarit külvi all, 25 protsenti külvipinnast on enamasti raps. Tjušs ostab Baltic Agrolt taimekaitsevahendeid, väetisi ja seemet, kuid toodangu on seni müünud kohaliku kooperatiivi kaudu.

„2018. aastal oli väga kerge külvata, väga kerge harida, väga kerge koristada ja rahakott jäi ka pärast väga kergeks,“ iseloomustas Artūrs Tjušs mullust põllumajandusaastat. „Meil mõjutas põud saaki ikka väga palju, tavaliselt on edumaa olnud varem külvatud teraviljal, ja need on andnud paremat saaki, kuid mullu oli vastupidi. Kus oli hiljem külvatud, sai veel natuke saaki, kuid varase külviga põldudel oli saak nii väike, et seda ei olnud kohati mõtet koristadagi. Rapsi mõjutas põud vähem, kuid saak oli ikka väiksem kui tavaliselt.

Arvan, et Läti põllumajandus elab umbes samamoodi kui Eesti oma. Oleme küll veidi lõunapool ja seetõttu algab maaharimise periood võib-olla veidi varem. Kuid suurt vahet ilmselt ei ole. Mured on ka vist enam-vähem samasugused,“ arvas ta.

„Läti valitsus alles mõtleb, kuidas aidata põllumehi pärast nii põuast aastat. Mingeid konkreetseid otsuseid minu teada ei ole veel vastu võetud,“ oli Tjušs üsna kriitiline.

Raps tuuakse meile töötlemiseks

„Tõime siia oma kliente, ligi 40 talunikku, kes meiega juba aastaid koostööd teevad, kellele müüme väetisi, taimekaitsevahendeid ja seemet. Ostame ka nende toodangut kokku, meie eeliseks on kiire arveldamine. Lätis oli kõrget hinda pakkunud kokkuostuettevõtteid, kes maksid kas väga hilja või mõned ei maksnudki. Viimasel ajal on olukord selles osas muidugi paranenud,“ rääkis Vooremaale Jānis Žugris, Baltic Agro Läti harust.

„Baltic Agro töötab kõigis kolmes Balti riigis. On ka partnerkompaniid Soomes ja ümber Läänemere.

Niisugust tehast, nagu Scanola, Lätis ei ole. Meil on seal söödatehas, mis toodab sööta kõigile põllumajandusloomadele ‒ veistele, sigadele ja lindudele. Samuti valmistatakse toitu lemmikloomadele, näiteks koertele ja kassidele. Veel on väike külmpressmeetodil toimiv õlitehas, kuid lähtudes käesolevast majandusolukorrast otsime võimalust see ümber ehitada.

Ka Läti piirilähedasematest piirkondadest tuuakse raps Eestisse töötlemiseks. Scanola on praegu suurim rapsitöötlemistehas Baltikumis,“ selgitas Žugris.

„Scanola ostab Lätist rapsiseemet, aga vähe. Sellel hooajal oleme ostnud rohkem, kuna Eestist tuli vähem rapsi. Kogu pressitavast mahust moodustab Läti rapsiseeme vaid mõne protsendi,” nentis Baltic Agro ostujuht Indrik Unt.

„Lätti müüme rapsiõli tsisternidega ja ka pakendatult, kokku on see umbes viiendik kogu Scanola tehase toodangust,” sõnas Scanola Baltic müügidirektor Alo Süvari.

ANDRA KIRNA